Parim barokse puunikerduse näide ajast peale Põhjasõda on Tallinna Issandamuutmise kiriku ikonostaas (=pildisein, autor Ivan Zarudnõi). IV Maalikunst Barokiaegse tahvelmaali meistrid Eestis on Johann Aken (tuli Lübeckist, suri 1689, tähtsaim töö 8 piibliteemalist maali Tallinna Raekoja raesaali seintel) ja soti päritolu, Tallinnas sündinud portreemaalija Ernst Wilhelm Londicer /londitser/ (1655-1697). V Tarbekunst Barokiaeg oli õitseng kullassepakunstis. Loodi hõbedast veini- ja õllekanne, tsunftipokaale, vaagnaid, serviise, küünlajalgu, ehteid jne. Barokile omaselt on neis näha rõhutatud toredusetaotlust ja dekoratiivsust. 18. sajandi viimasel veerandil tegutses Tallinnas Christian Ficki fajansivabrik. (fajanss=keraamika alaliik, kasutab erilist peent savi) Sealt tulnud serviisid, vaagnad, vaasid, kujukesed jm. kuuluvad stiililt rokokoosse. Ülekaalus rohelised-kollased ja punased-kollased värvikombinatsioonid.
Akantus Vahemeremaades levinud taimeperekond karusõraliste sugukonnast, tuntuim on pehmete lehtedega karusõrg, mille sakilisi lehti kujutati stiliseeritult kreeka ornamendis alates 5. saj. e. Kr, kõige rohkem korintose samba kapiteeli kujunduses. Hellenisimi aja ja rooma kunstis kasutati akantusemotiivi dekoratiivelemendina peale kapiteeli ka akroteeridel (kaunistus ehitise viilu nurkadel), ehitiste friisidel ja muudel reljeefidel, metallilõike- ja kullassepakunstis. Akantuseleht oli sage ehismotiiv ka bütsantsi, romaani, eriti aga renessansi ja baroki ehituskunstis. Esimesel pildil karusõrg (achantus mollis), teisel rikkaliku akantusemotiiviga korintose samba kapiteel. Akantusväänel akantuslehtedest taimornamentika, mida on kasutatud dekoratiiv- elemendina nii ehituskunstis, mööblidekooris (manerism), puidust nikerdatud kantslitel jne. Pildil 16. sajandist pärineva kantsli kõlaräästas akantusväänlaga.
annaabi.ee 
