avicenna nime all. Ibn sina töötas välja alkeemilise õpetuse metallide loomusest. Ta arvas, et elavhõbe on metalliliste omaduste kandja, väävel aga annab metallidele võime muutuda tule mõjul. Erinevalt teistest alkeemkutest arvas Ibn Sina, et ühte metalli pole võimalik muuta teiseks. Oma töös ,,Tervekssaamise raamat" taväidab , et keemiliste muutuste mõjul võib punane metall muutuda valgeks, nii et ta sarnaneb väga hõbedaga, või kollaseks, kullasarnaseks , metalli sisemine olemus jääb aga endiseks. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk. 9-10) "Alkeemiku laboratoorium" Alkeemiku tavalised nõud, mida ta kasutas uute ainete otsimisel. "Alkeemiku laboratoorium" kujutab vaadet alkeemiku tööruumile 17.-18. sajandil. Näha on alkeemikute poolt välja töötatud laboratooriumitarbed: retordid, samotist, rauast,
all. Ibn Sina töötas välja alkeemilise õpetuse metallide loomusest. Ta arvas, et elavhõbe on metalliliste omaduste kandja, väävel aga annab metallidele võime muutuda tule mõjul. Erinevalt teistest alkeemikutest arvas Ibn Sina, et ühte metalli pole võimalik muuta teiseks. Oma töös "Tervekssaamise raamat" ta väidab, et keemiliste muutuste mõjul võib punane metall muutuda valgeks, nii et ta sarnaneb väga hõbedaga, või kollaseks, kullasarnaseks, metalli sisemine olemus jääb aga endiseks. Euroopa tähtsamatest alkeemikutest väärivad märkimist peale eelpool nimetatud Albert Suurele ehk Albertus Magnusele (1193 1280) veel ka Roger Bacon (u. 1217 1292). Saksa filosoof ja keemik Albert Suur arvas, et metallide transmutatsioon toimub värvuse ja tiheduse muutumisel. Väävel ja elavhõbe muutuvad kullaks arseeni ja vee toimel. Arseen annab värvuse, vesi