Tśingis-khaan
vähenenud ja lihtsate karjuste nälg ning häda suurenes aina. Tatari rahvas oli kogunud jõudu,
mida ta varem raiskas omavahelistele tapatalgutele. Seepärast, selleks et lihtsad karjapidajad
ei läheks oma khaanide kallale otsustas Tingis-khaan selle kogunenud jõu hoopis teisale
suunata. Ta kutsus kokku kõige suursugustemate khaanide nõupidamise ja ütles neile:" Varsti
seisab teil ees suur sõjakäik. Te tulete sõjast tagasi suur kullasaagiga, ajades ees hobuse- ja
veistekarju ning suurel hulgal töömehi orje. Ma söödan kõige vaesemad karjused kõrini täis,
ma mähin nende kõhud kallihinnalise siidi, annan igaühele mõne naisvangi. Meie alistame
kõige rikkama maa, ja me kõik pöördume tagasi nii rikaste meestena, et teil ei jätku veoloomi
sõjasaagi tassimiseks oma jurtade juurde." Kevadel, mil stepp lõi heast rohusöödast
haljendama, viis Tingis-khaan näljase ratsamaleva igivana ja rikka Hiina peale. Ta paiskas