Suured maadeavastused ja nende tagajärjed
Euroopa
meresõitjad olid juba oskuslikud ning kaardid ja kompass tegid asja veel tüki maad lihtsamaks.
Täiustunud oli ka laevaehitus, mis sobis kaugemateks sõitudeks.
Vajadus leida uusi kaubateid muutus tõsiseks probleemiks peale türklaste Konstantinoopoli
vallutamist, kes peatasid eurooplastele kaubatee läbi Türgi impeeriumi. See andis omakorda
tõuke uute mereteede ( ning ka maade) avastamiseks.
Portugali meremeeste huviobjektiks oli kujunenud Aafrika selle oletavate kullarohkuse
tõttu. 1415. aastal vallutati Põhja-Aafrika rannikul Cauta tugipunkt tänu Henrique Meresõitja
soosingule, kelle eesmärkideks oli võidelda islamiusuga, vallutada Püha Maa ja luua rohkem
kaubandussidemeid. Kolmekümne aastaga jõuti välja Roheneemeni ja Guinea lahte.
Kuna Guinea lahe rannik keerab järsult itta, oletati, et sealtkaudu on võimalik pääseda
Indiasse, mis sai põhieesmärgiks. Oletust kinnitas Bartolomeu Diaz, kes jõudis Aafrika
lõunatippu Hea Lootuse neemeni.