Eesti uusima aja ajalugu
Ettevõtete pankrotistumine
tähendas ka tööpuuduse kasvu, elatustaseme langust. Olukorra leevendamiseks üritas valitsus hakkama saada tratsiooniliste,
inflatsiooniliste meetoditega - valitsus trükkis raha juurde. Samas raha kattevara loomulikult ei suurenenud, mis tähendas seda, et
järgnes inflatsioon. Sellises olukorras Georg Vestel andis Eesti pangale salalise korralduse müüa maha osaliselt kullareservid, mis
oli saadud Tartu rahuga. 1923. aasta lõpuks oli 15 mln kullareservis alles jäänud ainult 2,5 mln.
Sellisest olukorrast pidi alustama uus majanduspooltikaperiood - 1924-1929. Selle alguseks on peetud Otto Strandmani kõnet, kus
ta kritiseeris senist majanduspoliitikat, kritiseeris George Vestelit ja süüdistas seda ka selles, et ta salaja on läinud Eesti
kullareservide kallale. Samuti ajakirjandus haaras kinni sellest, et kõik tollaaegsed valitsusmehed olid ise olnud ärimehed. 1924.