Haiti
vabanemiseks. 1540. aastateks olid aravakid arvatavasti välja surnud.
On ka väiteid, et kuigi oma osa oli kindlasti põliselanike julmal kohtlemisel ning
traditsiooniliste ühiskondade ja traditsioonilise tootmisviisi lõhkumisel, oli suures osas
tegemist Vanast maailmast sisse toodud haigustega (rõuged, gripp, leetrid, tüüfus), sest
põliselanikel puudus nende vastu immuunsus.
1530. aastaks oli kuld, mida tolleaegse kullapuisttehnoloogia abil oli võimalik kätte saada,
otsas. Pilk pöörati Mehhiko ja Peruu poole.
Piraadid ja istandused
Pärast põliselanike väljasuremist asustati saar Aafrikast toodud orjadega, kes rakendati tööle
suhkruroo-, kohvi- ja puuvillaistandustes. Kuni 17. sajandi lõpule saabus orje siiski suhteliselt
vähe.
Prantsuse piraadid kasutasid saare lääneosa hiljem tugipunktina Inglise ja Hispaania laevade
ründamiseks. 1697 loovutas Hispaania Rijswijki rahuga Haiti saare läänepoolse kolmandiku