Kuld on lõhnatu ja maitsetu tänu oma inertsusele, sest metallidele annavad maitse metalli ioonid. Kuld on kõige elektronegatiivsem metall. Puhas kuld on väga pehme, Mohsi skaalal kõvadusega 2,5 (küünega kriimustatav), suure tihedusega, helekollase värvusega väärismetall. Kuld on kergesti töödeldav. Ühest grammist kullast on võimalik tõmmata 3,5 km traati või katta 6 10 m2 pinna. Väga õhuke kullaplaat muutub läbipaistvaks, lastes läbi sinakas-rohelist valgust, Kullal on väga suur tihedus: 19,282 g/cm3. Kulla sulamistemperatuur on 1064 °C, aurustumistemperatuur 2856 °C. Keemilised omadused Kulla sära ei tuhmu ning korrosioonile ja keemilisele toimele on kuld püsiv. Keemiliselt on kuld passiivne metall. Kuld ei oksüdeeru isegi sulatatuna. Reageerimine mittemetallidega Lihtainetest reageerib kuld halogeniidididega. Toatemperatuuril kulgevad reaktsioonid aeglaselt
seostub sinna ja seostub trüptofaanidele, siis fluorestsents muutub. Nii saab mõõta ensüümi hulka, mis on ligandiga kompleksis. · Mikrokalorimeetria põhineb reaktsiooni soojusefektil. Masin, mis mõõdab vooluhulka, hoiab temp konstantsena. Ligandi seostumisel valguga vabaneb soojus, soojusefekt ja seda on võimalik mikrokalorimeetri abil detekteerida. Pinna plasma resonants (surface plasma resonance) kullaplaat, kuhu on immobiliseeritud ligand mingi vahelüliga (välistab ruumiefekti, pole liiga pinnalähedal ja valk saab seega seostuda). Mõõdetakse valguse käitumist, kuidas 28 peegeldub ja see sõltub pinna omadustest. Kui valk istub ligandi peale, siis muudab pinna omadusi. Kui kana istuks viljakõrre otsa, siis vajuks viljakõrs ju maha Väga suur ligand ei tohi olla kui väga jäme tuugas, siis kana istumine mingit efekti ei oma
annaabi.ee 
