Klaasile annavad punase värvuse kolloidse kulla osakesed. Rubiinklaasi osati valmistada juba antiikajal. Vahepeal tema valmistamise meetod unustati, leiutati aga uuesti 1679. a. Johann Kunckel von Löwensterni poolt, kes sulatas klaasimassi nn. Cassiuse purpurit (kullakolloid tina(IV)hüdroksiid geelis). Rubiinklaasi värvuse mikroskoopiliseks põhjuseks on nn. pinnaplasmonid - kulla juhtivuselektronide "gaasi" võnkumised osakeste pindkihis. Pinnaplasmonite sagedus sõltub tugevalt kullaosakeste suurusest ja ilmneb kullakolloidide spektrites karakteerse neeldumiribana piirkonnas 500 ... 600 nm. Kiri "23K" ütleb, et tegemist on kullaga, milles muid metalle sisaldub 1/24 osa (puhast kulda 23/24). Teisisõnu on tegemist kullaga, mille proov on 960 (sisaldab 96% puhast kulda). Vaatama näivalt suurele kogusele on helveste kogumass tühine. Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses.
Leidumine looduses Kuld on arvatavalt teine inimese poolt kasutusele võetud metall. Keemiliste elementide levimuselt looduses on kuld 72. kohal. Erinevate arvamuste kohaselt tuntakse kulda umbes 7000-8000 aastat. Kulda sisaldub maakoores 0,0011 g/t, mis on umbes 100 korda rohkem kui merevees (0,00001 g/t). Kuld on haruldane metal, kui leidumise tõttu ehemetallina pävis ta oma värvi ja läikega meie eellase tähelepanu. Ehedalt on kullaosakeste suurus 0,1–1000 mikromeetrit, suuremate kullatükkide mass võib ulatuda aga isegi kümnetesse kilodesse. Kullaliivades on kulda keskmiselt 5–15 g/t. Tootmine Kulda saadakse 4 erineval moel. Nendeks on kaevandamine, ekstraktsioon, mereveest ja muundamine teistest elementidest. 4 Kaevandamine - Hinnanguliselt oli 2010. aastaks kokku kaevandatud umbes 166 600 tonni kulda. Kullatootjate aruannete kohaselt on kaevandamata veel ligikaudu 26 000
annaabi.ee 
