Teda kasutatakse nt.- kuldehted, klaasi tootmiseks, infrapunakiirguse peeglite kattena, optilistes instrumentides, satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest. Kullaga kaeti ääretult suuri jumalate kujusid Vana-Kreekas, Vana-Roomas millest enamus on kahjuks hävinud. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a. Looduses leidub kulda ehedana, nt. Mineraal kvartsi pragudes, terakestena kulda sisaldanud kivimites tekkinud kullaliivas. Uute kullaleiukohtade avastamine kutsub sageli esile nn. Kullapalaviku. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna- Aafrika Vabariigis. On arvatud, et inimkonna olemasolu vältel on toodetud u. 100 000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on kas eravaldus, kulutatud tööstus-ja juveelitoodeteks, peitub hauakambrites ja unustatud aaretes või on sattunud laevahukkudel merepõhja. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia
Kullapalavik Esimesed kuldehted olid kõikidel rahvastel pea ühesugused : õige vähe töödeldud eheda kulla tükid. Kultuuritaseme tõustes ja tehnika arenedes hakati kulda sepistama ja lehtkullast kujusid välja lõikama. Kulda hakati esmakordselt tootma Niiluse liivast. Egiptusesse veeti kulda ka teistest Aafrika riikidest ja Siinai poolsaarelt. Egiptus oli muistsel ajal kulla rikkaim maa. Valge ja Sinise Niiluse oru ühes tonnis kullaliivas sisaldus kuni 80 g kulda ja seal toodeti seda väärismetalli juba 5500a tagasi. Vaarao Thutmosis III ajal(1491-1436 e.m.a) toodeti aastas u 50 t kulda aastas. Euroopas olid tuntud Pürenee poolsaare kvartsiliivad, mille tonnist saadi 100 g kulda. Kullapuistutena on tuntud Duero jt. jõgede orud, Kesk-Euroopa Reini ja Rhone`i jõe orud. Eheda kulla koostis sõltub leiualast. Tavaliselt on ehedas kullas 10-15 % hõbedat. Mida puhtam looduslik kuld on seda erkkollase värvusega ta on,
annaabi.ee 
