Ta avastas elektroni ja aatomimudeli Ta aatomi mudel aatom on pos laetud, elektronid on negatiivsed, elektornid paiknevad korrapäratult Tänapäevane aatomi mudel aatom on elektriliselt neutraalne, elektronid negatiivsed, elektronid paiknevad korrapäraselt Rutherfordi katse uuris, kuidas alfa-osakesed käituvad ALFA-OSAKE ON HEELIUMI AATOMI TUUM Katse näitas, et kullalehekese pommitamisel pos laetud alfa-osakestega põrkuvad vaid üksikud alfa-osakesed kullalehelt tagasi. Tagasipõrge on võimalik vaid sel juhul, kui alfa- osakese teele jääb teine pos laetud osale, mille mass on osaliselt suurem alfa-osakese massist Ruterfordi teisi tulemusi: - Vesiniku aatomi tuuma laeng +e - Heeliumi aatomi tuuma laeng 2e - Kulla aatomi läbimõõt 3'10 astmes -15 m AATOMI SUURUSJÄRK u. 10 astmes -10 m TUUMA SUURUSJÄRK u. 10 astmes -15 m ELEKTRONI VAADELDAKSE PUNKTMASSINA, SETS SUURUS POLE TÄHTIS Prootonid + neutronid = nukleonid
1906 tõestati, et -osakeste laeng peab olema 2e. (kahekordne positiivne elementaarlaeng- kõige väiksem eksisteeriv laeng looduses) tähis e e= 1,6 · 10 C R. Avastas, et vesiniku aatomi tuumalaeng on +e Kulla aatomi läbimõõt on 3 · 10 m Töötas välja - osakeste elektrilise reageerimismeetodi Rutherfordi -osakeste hajumiskatse- kullalehe pommitamisel positiivselt laetud alfaosakestega põrkuvad vaid üksikud -osakesed kullalehelt tagasi. See on võimalik vaid siis, kui teele jääb teine positiivne (tõukejõude tekitav) osake, mille mass on oluliselt suurem -osakeste massist. Aatomi ehitus: Planetaarmudeli järgi kujutab aatom endast -10 korda vähendatud päikesesüsteemi laadset moodustist. Aatomi mõõtme suurusjärk on -10 m. Tuumal 10 m. Elektroni vaadeldakse punktmassina. Tuum koosneb nukleonidest. (prootonitest (+) ja neutronitest (0)) Vesiniku aatomis on ainult 1 prooton.
annaabi.ee 
