A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Kas tõesti?»
«Kõnelemata sellest, et kui ta poleks mind Bicarat' käest päästnud, ei langeks mulle
kindlasti osaks au praegusel hetkel Teie Majesteedile alandlikult lugupidamist avaldada,»
ütles Athos.
«Härra de Treville, see bearnlane on ju tõeline kurat, oh sa sarviline saatan! kui
kasutada kuninga, minu isa sõnu. Selle ameti juures muutub palju kuubi auklikuks ja
murdub palju mõõku. Aga gaskoonlased on ikka veel vaesed, eks ole?»
«Kõrgus, pean ütlema, et pole veel leitud kullalade-meid nende mägedes, kuigi jumal
võlgneb niisuguse ime vastutasuks selle eest, kuidas gaskoonlased teie kuningast isa
taotlusi toetasid.»
«Sellega tahetakse muidugi öelda, et gaskoonlased on ka minu kuningaks teinud, eks
ole, Treville, sest ma olen oma isa poeg? Olgu pealegi, ma ei ütle ei. La Ches-naye,
minge vaadake, ehk leiate nelikümmend pistooli, kui tuhnite kõikides mu taskutes! Ja kui
te need leiate, siis tooge mulle. Ja nüüd, noormees, kõnelge ausalt, kuidas see juhtus.»