Kuld, kulla omadused, kulla saamine
Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid
elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega.
3 mm paksune rubiinklaasi ("Bullseye") klaasitükk.
Klaasile annavad punase värvuse kolloidse kulla osakesed. Rubiinklaasi osati
valmistada juba antiikajal. Vahepeal tema valmistamise meetod unustati, leiutati aga
uuesti 1679. a. Johann Kunckel von Löwensterni poolt, kes sulatas klaasimassi nn.
Cassiuse purpurit (kullakolloid tina(IV)hüdroksiid geelis). Rubiinklaasi värvuse
mikroskoopiliseks põhjuseks on nn. pinnaplasmonid - kulla juhtivuselektronide
"gaasi" võnkumised osakeste pindkihis. Pinnaplasmonite sagedus sõltub tugevalt
kullaosakeste suurusest ja ilmneb kullakolloidide spektrites karakteerse
neeldumiribana piirkonnas 500 ... 600 nm.
Kiri "23K" ütleb, et tegemist on kullaga, milles muid metalle sisaldub 1/24 osa (puhast
kulda 23/24). Teisisõnu on tegemist kullaga, mille proov on 960 (sisaldab 96%
annaabi.ee 
