Kuld
16.sajandil saadeti laevatäite kaupa iidsete mesoameeiklaste varandusi vallutajate kodumaale.
Inkad kasutasid kulda staatuse sümbolina. Usuti, et kuld on tulnud otse jumalatelt. Kulda peeti
raviomadustega metalliks, mida isegi süstiti puhtalt organismi. Kulda hinnati kui religioosset
sümbolit ning väärtuslikku materjali ehete tegemiseks. Inkadele ning ka teistele Andide
rahvastele oli kuld "päikese higi" ja väga püha.
Inkad omasid ühte ajaloo suurimatest kullakogustest. Cuzco (Inka pealinn) päikesetempli ajast
võis leida elusuuruseid kullast taimi, loomi, naisi ning mehi. Valitseva eliidi mehi kaunistasid
suured kullast kõrvaehted ja nende naised kinnitasid oma rõivastele suuri nõelu, mida kutsuti
tupus. Mägede tippudesse jäeti kullast ning hõbedast kujukesi mägede vaimudele. Need
kujukesed saatsid ka noori naisi, keda ohverdati, et ära hoida maavärinaid ning
vulkaanipurskeid. Peaaegu kogu Inkade kuld sulatati üles, kui tuli maksata lunaraha