Eepos "Kalevipoeg"
oli. Piiga nõiavits muutis maad mereks. Vana Tühi uuris, kas Kalevipoeg piigad põrgust
viinud, kas ta kälimehega rammu katsunud ja selle maasse löönud, kas ta vanaeide
vangistanud, mõõga varastanud, soovikaabu ja kullakambrist kulla võtnud, aga nõiavitsa
mitte. Nõiavitsa võttis neiukene. Kui vanasarvik küsis, kas Kalevipoeg ehk teist korda veel
põrgut külastada ei taha, vastas Kalevipoeg, et ehk tõesti tuleb, kui rahast puudus käes on,
kullakambrit koristama. Vanatühi tormas nüüd kiiresti koju tagasi.
Kalevipoegki vajas puhkust. Sõnumid, mis ta saanud, olid kurjad: sel ajal, kui tema sortsi
nõiasõnade väel magas, oli sõda Virus suurt kahju sünnitanud. Kalevipoeg ärkab, sest tunneb
märga külje all. Nõianeitsi on talle oja kaela saatnud. Kalevipoeg viskab kivi vesivärava ette,
nii et lained enam lagedale ei pääse. Neitsi on määratud hukule, Raudoja aga tänaseni alles.
annaabi.ee 
