Ferenz Liszt
Ungaris. Hulk inimesi oli kaotanud peavarju, toidutagavarad hävinud, loomad hukkunud.
Sõnum vapustas Liszti. Temas tärkas vajadus õnnetuile abi osutada. "Tahaksin sinna saata
kõik, mis mul on. Kuid mul pole midagi peale kümne sõrme ja kuulsuse. /.../ Tunnen, et mu
süda ei leia enne rahu, kui olen selle suure vaesuse kergendamiseks toonud oma
veeringud. Võibolla on kunstnikukross vajalikum miljonäride kullahulkadest."
Rahateenimiseks otsustas ta sõita Viini. Tuli anda ligi kümme kontserti. Saadud rahad saatis
pianist oma kodumaa talupoegade abistamiseks.
1838-1848
Need kümme aastat tähistasid Liszti kui pianisti meisterlikkuse ja kuulsuse kõrgtippu. Suurema osa
sissetulekuist ohverdas Liszt heategevaks otstarbeks.
1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas, siis keisri poolt vastuvõtt Peterburis,
annaabi.ee 
