Bütsants
leegioni allüksused-kogordid olid kodusõdade käigus mööda Impeeriumi maid laiali paisatud.
Vaatamata sellele, et IV saj. Ida-Rooma oli paremal majanduslikul järjel, kui seda oli ta Lääne
naaber, ei suutnud riik palgalist regulaarväge endale enam lubada. Selle tulemusena kadusid
algul erinevad leeginääridele garanteeritud hüved ning ka seejärel ka palk. Kunagised sõdurid
olid sunnitud ennast ise elatama hakkata ning muutusid talupoegadeks. See protsess kulgus
aeglaselt ning lõppes umbes VII saj.
Nagu eelpool öeldust aimata võib jäid Bütsantsi regulaarväe sõjalised omadused Vana-Rooma
legionääride kõvasti alla. Distsipliin käis alla, relvastus halvenes ning professionaalse
raskejalaväe osakaal, selle kulukuse pärast, tunduvalt vähenes, asendudes ratsaväega. Võrreldes
aga ülejäänud gremaani riikide sõjaväega oli Bütsantsi armee päris kõrgel tasemel. Just sellise
sõjaväega teostas Justiniaus I Suur oma vallutusi.
annaabi.ee 
