Senini ei ole veel ühtki missiooni tehtud, et Marsi pinnase proove maale tagasi saata ning üks marsi Phobose kuu missioon(Fobos-Grunt) ebaõnnestus toomaks proove maale. Mars Odyssey orbiter sisenes Mars orbit in 2001.[1] Odyssey's gamma kiirguse spektomeeter tuvastas suures koguses vesinikku, mis arvatavasti tuleb Marsi poolustel olevast külmunud veest. 2003. aastal saatis ESA(euroopa kosmoseagentuur) kulguri Beatle 2, mis kaotas ühenduse maaga kohe pärast maandumist. 2004. teatas ESA, et kosmosesondid avatasid Marsi atmosfääris metaani ning 2004. Aastal avastati seal virmalised. SLAID 7 2004. aastal Marsile lastud kulgurid Spirit ja Opportunity suurimaks avastuseks oli tõestus, et kunagi leidus marsil vett vedelal kujul, just nagu Maal. Põhjus, miks need kulgurid kestsid oodatust kauem, oli
mänguautot. Sojourneri liikumist juhitakse tema mälusse salvestatavate arvutiprogrammide abil, mis edastatakse Sojournerile Pathfinderi võimsamate antennide abil. Raadiosignaal jõuab Maalt Marsile 11 minutiga. Kuigi Sojourneril on kolm kaamerat, juhitakse kulgurit hoopis Pathfinderi 1,7 meetri kõrguse masti otsas paiknevate kaamerate abil. Teadlased uurivad Pathfinderi tehtud pilte Marsi maastikust, määravad ära kulguri järgmise marsruudi ja edastavad selle siis raadio teel Sojournerile. Arvutiekraanil muudetakse Marsilt saabunud erinevate filtritega tehtud fotod kolmemõõtmeliseks pildiks. See lubab teadlastel kulguri teed paremini planeerida. Kolmemõõtmelise pildi vaatamiseks peavad uurijad kandma spetsiaalseid prille. Arvuti võimaldab pilti ka liigutada ning uurida sama kohta erinevate nurkade alt. Marsi fotole
Energiaga varustab masinat tema katusel olev 0,22 m² päikesepatarei ja kolm mittelaaditavat patareid. Kuna on vaja tarbida võimalikult vähe energiat, liigub "Sojourner" maksimaalselt vaid 1 cm sekundis. Tavaliseks liikumiskiiruseks on 7 mm sekundis. Kulguril on kivimite ja pinnase koostise määramiseks spektromeeter ja ümbruse uurimiseks on paigaldatud kokku kolm telekaamerat. Lisaks "Sojournerile" kuulub "Pathfinderi" koosseisu veel maandur, mille ülesannete hulka kuulub peale kulguri Marsi pinnale toimetamise ka Marsi maastiku pildistamine, meteoroloogiliste vaatluste tegemine ning sidepidamine nii Maa kui "Sojourneriga". "Pathfinder" startis pärast kahepäevast viivitust 4. detsembril 1996. Seitse kuud kestnud lennu vältel tehti neli kursiparandust ning Marsi juurde jõuti 4. juulil 1997. "Pathfinder" laskus Marsi pinnale ja esimesed teated saadi juba kümne minuti pärast. See oli oodatust varem, sest juhuslikult oli "Pathfinder" maandunud õigesse asendisse.
Energiaga varustab masinat tema katusel olev 0,22 m² päikesepatarei ja kolm mittelaaditavat patareid. Kuna on vaja tarbida võimalikult vähe energiat, liigub "Sojourner" maksimaalselt vaid 1 cm sekundis. Tavaliseks liikumiskiiruseks on 7 mm sekundis. Kulguril on kivimite ja pinnase koostise määramiseks spektromeeter ja ümbruse uurimiseks on paigaldatud kokku kolm telekaamerat. Lisaks "Sojournerile" kuulub "Pathfinderi" koosseisu veel maandur, mille ülesannete hulka kuulub peale kulguri Marsi pinnale toimetamise ka Marsi maastiku pildistamine, meteoroloogiliste vaatluste tegemine ning sidepidamine nii Maa kui "Sojourneriga". "Pathfinder" startis pärast kahepäevast viivitust 4. detsembril 1996. Seitse kuud kestnud lennu vältel tehti neli kursiparandust ning Marsi juurde jõuti 4. juulil 1997. "Pathfinder" laskus Marsi pinnale ja esimesed teated saadi juba kümne minuti pärast. See oli oodatust varem, sest juhuslikult oli "Pathfinder" maandunud õigesse asendisse.
Energiaga varustab masinat tema katusel olev 0,22 m² päikesepatarei ja kolm mittelaaditavat patareid. Kuna on vaja tarbida võimalikult vähe energiat, liigub "Sojourner" maksimaalselt vaid 1 cm sekundis. Tavaliseks liikumiskiiruseks on 7 mm sekundis. Kulguril on kivimite ja pinnase koostise määramiseks spektromeeter ja ümbruse uurimiseks on paigaldatud kokku kolm telekaamerat. Lisaks "Sojournerile" kuulub "Pathfinderi" koosseisu veel maandur, mille ülesannete hulka kuulub peale kulguri Marsi pinnale toimetamise ka Marsi maastiku pildistamine, meteoroloogiliste vaatluste tegemine ning sidepidamine nii Maa kui "Sojourneriga". "Pathfinder" startis pärast kahepäevast viivitust 4. detsembril 1996. Seitse kuud kestnud lennu vältel tehti neli kursiparandust ning Marsi juurde jõuti 4. juulil 1997. "Pathfinder" laskus Marsi pinnale ja esimesed teated saadi juba kümne minuti pärast. See oli oodatust varem, sest juhuslikult oli "Pathfinder" maandunud õigesse asendisse.
annaabi.ee 
