rõhu radiendi abil. Seega, kui ei tea, kas voolamine toimub kiirendusega või ilma, ei saa küsimusele vastata. Õige vastus on: ei saa vastata, sest ei tea, kas voolus voolab kiirendusega või ilma. Millal mõjub õhus liikuvale kerale tõstejõud? Tõstejõud saab kera puhul tekkida vaid siis, kui kahel pool kera on erinevad õhuvoolu kiirused. Õhus liikuva mittepöörleva kera puhul see võimalik ei ole, sest kera on sümmeetriline. Kui panna aga kera lisaks kulgliikumisele veel pöörlema, saavutame olukorra, kus kahel pool kera on erinevad õhuvoolu kiirused, erinevad staatilised rõhud ja selle tagajärjel tekkinud tõstejõud. Õige vastus on: ainult siis, kui kera lisaks ka pöörleb. Milline allpoolloetletutest ei ole vektorväli? Vektor ei ole see füüsikaline suurus, millel puudub suund. Vastuste loetelus puudub suund vaid õhurõhul, mis teadupärast mõjub ühtlaselt igas suunas. Seega on õhurõhu jaotuse näol tegemist
sarnaneb taskuraadio transistrides kasutatavate pooljuhtidega. Teatud viisil elektriliselt ergastades saab selle aine erinevate tükkide lahutuspinnad panna laserina kiirgama, ent üksnes infrapunases lainealas. Enne käivitamist tuleb seadet jahutada vedelas õhus. Elektronlasereis (vabaelektronlasereis) kiirgab ondulaatorit ehk võngutit läbiv ülikiirete, relativistlike elektronide kimp. Ondulaatoris lisandub elektronide kulgliikumisele nende võnkumne risti kulgemise suunaga. Mõningail tingimustel rühmitub elektronikimp ondulaatoris elektronisalkade jadaks, mis kiirgab koherentselt. Optilise resonaatori kaasabil hakkab süsteem genereerima. Elektronlaserid on kiirendiga ühendatud suured seadmed, nende eelised on kiirguse suur intensiivsus ja lainepikkuse sujuv reguleeritavus vahemikus raadiolainetest valguslaineteni. Röntgenlasereis (raserid) on kiirguriks paljukordselt ioniseeritud aatomite plasma, mida
Värvilaserite põhieelis on valguslaine pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus (umbes 0,3-1,3 m). See toimub astmeliselt värvaine vahetamise teel ning astme piires sujuvalt resonaatori spektraalselektoriga (näiteks difraktsioonivõrega).10 4.5 Elektronlaser Elektronlasereis (vabaelektronlasereis) kiirgab ondulaatorit ehk võngutit läbiv ülikiirete, relativistlike elektronide kimp. Ondulaatoris lisandub elektronide kulgliikumisele nende võnkumne risti kulgemise suunaga. Mõningail tingimustel rühmitub elektronikimp ondulaatoris elektronisalkade jadaks, mis kiirgab koherentselt. Optilise resonaatori kaasabil hakkab süsteem genereerima. Elektronlaserid on kiirendiga ühendatud suured seadmed, nende eelised on kiirguse suur intensiivsus ja lainepikkuse sujuv reguleeritavus vahemikus 8 TOLANSKY, S., Revolutsioon optikas, 1975, lk 182 9 THE X-RAY LASER:FROM UNDERGROUND TO TABLETOP, https://www.llnl.gov/str/Dunn.html
Iox = m (b² + c²). · Kera, silinder ja rõngas kaldpinnal. o v(kera) 1,2 . o v(silinder) 1,15 . o v(rõngas) . v- kulgliikumise kiirus, g - 9,8 m/s², h kaldpinna kõrgus. Kulgliikumise kiirus ei sõltu massist ega raadiusest, sõltub kaldpinna kõrgusest ja massi jaotusest pöördkehas (mida suurem inerts, seda vähem energiat jätkub kulgliikumisele). o Kui keha ei veere, vaid libiseb/kukub, siis valem: v = . · Steineri lause. o Kui pöörlemistelg nihutatakse rööplükkega kaugusele b esialgsest teljest, siis uue telje suhtes avaldub inertsmoment järgmise valemiga: I = I0 + mb², I0 keha inertsmoment, kui pöörlemistelg läbib keha masskeset, m mass. · Jõumoment. o Jõumoment on vektor, mille siht on paralleelne pöörlemisteljega, suund
see sarnaneb taskuraadio transistrides kasutatavate pooljuhtidega. Teatud viisil elektriliselt ergastades saab selle aine erinevate tükkide lahutuspinnad panna laserina kiirgama, ent üksnes infrapunases lainealas. Enne käivitamist tuleb seadet jahutada vedelas õhus. Elektronlasereis (vabaelektronlasereis) kiirgab ondulaatorit ehk võngutit läbiv ülikiirete, relativistlike elektronide kimp. Ondulaatoris lisandub elektronide kulgliikumisele nende võnkumne risti kulgemise suunaga. Mõningail tingimustel rühmitub elektronikimp ondulaatoris elektronisalkade jadaks, mis kiirgab koherentselt. Optilise resonaatori kaasabil hakkab süsteem genereerima. Elektronlaserid on kiirendiga ühendatud suured seadmed, nende eelised on kiirguse suur intensiivsus ja lainepikkuse sujuv reguleeritavus vahemikus raadiolainetest valguslaineteni. Röntgenlasereis (raserid) on kiirguriks paljukordselt ioniseeritud aatomite plasma, mida
annaabi.ee 
