Loodusteaduslikud mõtlemisviisid
Laine on perioodiline nii ajas kui ruumis.
Lainepinnaks nimetatakse pinda, mille punktid on kõik levinud ühesuguse aja ja mis
võnguvad samas faasis. Pinna kuju järgi räägitakse keralainetest (lainepinnaks on sfäär ehk
kerapind) ja tasalainetest (lainepinnaks on tasand).
Lainepindade kaugus üksteisest on võrdne lainepikkusega . Lainepinna normaali
nimetatakse kiireks.
Laineid võib jagada ka kulgevateks ja seisvateks. Kui laine kuju liigub ruumis, on tegemist
kulglainega, kui laine kuju püsib ruumis paigal, on tegemist seisulainega.
Kulglained võivad kanduda tõkete taha. Seda nähtust nimetatakse difraktsiooniks.
Tasalaine levib pärast ava läbimist keralainena, mis on kandunud ava servade taha. Sellist
lainete käitumist saab seletada Huygensi printsiibiga, mille kohaselt igat lainepinna punkti
võib vaadelda kui uut keralaine allikat.
Lainete liitumist nimetatakse interferentsiks. Liitumisel võivad lained üksteist tugevdada või
nõrgendada
annaabi.ee 
