Ajalugu 10. klassile
19. VAIMULIKU ORDUD JA KERJUSMUNGAORDUD
Vaimulik ordu usuline vennaskond (mungad) või ka usuline õeksond (nunnad), kus kehtisid kindlad
reeglid ja mille eesmärk oli jumala teenimine, eeskätt palvetega. Vaimulike ordudte tegevus koondus
kloostritesse. Vaimulikud ordud said oma nime rajaja või esimese kloostri paiknemise järgi.
Kloostrite tingimus vaimulike ordude puhul:
1. Suletus klooster oli ehitiste kompleks, mis oli piiratud müüridega. Elu kulgeski seal müüride
vahel. Tavaliselt nad sealt üldjuhul ei lahkunud.
2. Majanduslik sõltumatus
Klooster oli ehitiste kompleks, mis oli piiratud müüriga. Seal asusid:
· Kirik
· Dormitoorium magamisruum. Võis olla selline suur saal, kus kõik koos magasid.
· Refektoorium söögisaal
· Palverändurite ööbimiseks ruumid
· Majandusruumid
Mungakloostrit juhtis abt ja nunnakloostrit abtiss. Teoreetiliselt pidi klooster olema suletud maailm,
annaabi.ee 
