UV ja infrapunakiirgus Müra Kahjulikud gaasid ja aurud Tuleoht Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, ealduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elektrilöögi oht Elektrivoolu ohtlikkus inimesele oleneb keha läbiva voolu tugevusest ja voolu all olemise ajast, sagedusest ja voolu kulgemisteest. Vahelduvvool on alalisvoolust ohtlikum, ohtlikuma sageduse piirkond on 15 – 100 Hz. Inimesele ohtlikuks keha läbivaks voolutugevuseks loetakse 50 mA. Tavaliselt võetakse ligikaudsetes arvutustes inimese jäsemete (käsi, jalg) takistuseks (ilma rindkere arvestamata) 500 oomi Müra Müra tekib ventilatsiooni tööst, vasaratega õgvendamisel ja käiamisel. Sõltuvalt müratasemest on kehtestatud ajalised piirid, mille jooksul müra loetakse kahjutuks
Nende organite osalus sõltub voolusuunast ja sellega kaasnevast elektrivoolust ja samuti voolutihedusest. Soojatootmine: energeetilise elektrivooluga toodetakse Joule’i soojust. See võib põhjustada erineva ulatusega põletusi piki voolu kulgemisteed. 600 Elundikahjustused pärast elektrivooluga kontakti Süda Elektritrauma tagajärjel saabunud surma põhjuseks on enamasti elektrilise ärrituse tulemus müokardile. Olenevalt voolu liigist, kulgemisteest, -tihedusest ja mõjutava voolu kestusest võib südame reaktsioon olla erinev. Voolu kulgemisteel on siinkohal eriline tähendus. Kõige ohtlikumad on voolud, mis kulgevad nii nagu defibrillatsioon südametelje suunas. Lühendatud voolu kulgemisteede korral (nt käed – istmik, pea – käsivars, käsivars – käsivars) on surmava õnnetuse oht väiksema kehatakistuse tõttu eriti suur. Letaalsus suureneb eluea kasvades.
annaabi.ee 
