Tõde ja Õigus II Terve tekst
nädala, kuu või aasta pärast. Pealegi sureb ta nõnda, nagu sureks ta päris loomulikku surma.
Meie professorid ei leia mürgijälgi, mõistate? Ei leia! No mis te ütlete, on see kultuur või mitte,
kui inimene sureb loomulikku surma meie poolt määratud tähtajal? Nagu mõni hea põrgumasin,
mis plahvatab õigel ajal. Ma küsin: on see kultuur?"
Keegi ei vastanud, kas see on kultuur või mitte, sest teistel kõigil olid valjemad hääled kui
Kulebjakovil ja sellepärast ei kuulanud teda keegi. Kuulas küll Indrek, aga tema oskas ainult
kuulata, mitte vastata. Kuulas ehk ka Koovi, aga tema kuulas nagu nõnda, et ta ei pannud
tähelegi, mida ta just kuulas. Sellepärast ei olnud ka temast vastajat. Aga Kulebjakov ei andnud
alla, tema sundis end kuulama. Vastust oma küsimusele ei saanud ta siiski, selle asemel küsis
temalt Molotov:
,,Aga kui mõni elusttüdinu põmmutab enesetapmiseks maakera õhku, mis siis?"