Muusika ajalugu, teooria ja muu
raskusest ja pingest koos kõlalaua või kõlakasti omadustega. Iga keele vibreerimissagedus on
pöördvõrdeline selle pikkusega, võrdeline massi ruuduga. Võnke amplituud varieerub vastavalt
energia hulgale.
Pillikeelt võib valmistada igast materjalist, mis tekitab heli, kui see on tõmmatud pingule ja kui seda
näpitakse, sellel poognaga tõmmatakse või selle pihta lüüakse. Vanal ajal valmistati pillikeeled
enamasti soolest või siidist. 5 saj. eKr on Pärsiast leitud ka kuldtraadist pillikeeli. Uuemal ajal on
levinud nailon- ja teraskeeled.
Heli tekitamiseks on kolm võimalust:
· keele näppimine üks energiaimpulss ja võnkumine ei kesta kaua st. helid on lühikese
kestusega. Küüne või lipitsaga tekib terav heli, sõrmeotsa või pöidla abil tuhmim.
· keelte pihta löömine- tekitab püsivama heli. Löögi järel võngub keel kauem ning ülemised
ülemhelid hääbuvad aeglasemalt