Inkad
ülejäänud astmed moodustasid aadlid, mis veel omakorda koosnesid alamaadlist, ülemaadlist ja inka
perekonnast. Inkade valitsejat kutsuti Päikesepojaks, kuna arvati, et ta on Päikesejumala ülempreester.
Päikesepojal olid eraldi eesõigused. Teda ümbritsesid alati sõdurid ja õukondlased. Ta rüüd olid tehtud
alpaka villast ja ta kandis igaühte neist ainult üks kord. Kaelas oli tal smaragdkee ja kõrvades rippusid
juveelid. Ta sõi oma kuldtoolilt hõbe ja kuldnõudest. Tal võis olla mitu naist, kuid ainult üks peanaine.
Peale inka surma saatsid lähimad õukondlased ja lemmiknaised ta surnuteriiki. Nad joodeti täis ja
kägistati. Surnult teeniti teda ikka edasi nagu elu ajal.
Kõrgkultuuri nõrgaks küljeks peeti seda, et inkad ei tundnud ratast, kuid siiski olid nad väga leidlikud.
Nemad arendasid kohati väga raskesti läbitaval maastikul välja tiheda teedevõrgu kogupikkusega umbes