Kokkuvõte allikaõpetusest
Vabariigi sünniga 1918 tõstetati vapi küsimus ja kuulutati välja vapi
konkurss. See aga kukkus läbi ja jäädi vana ajaloolise vapi juurde.
Heraldikas nimetatakse vapilooma lõviks siis, kui tema pea on
joonistatud profiilis, leopardiks aga siis, kui pea on joonistatud
otsevaates. (Meie vapil on lõvi, nii on see ajalooliselt väljakujunenud
ja kokku lepitud.) 19 juunil 1925 kinnitas riigikogu kavandi, kus
kuldse põhjaga kilbil, mis on ümbritsetud kuldtammepuulehtedest
pärjaga, on kujutatud kolm sinist lõvi. Vapiseadusesse hääletati
kolmele lõvile järgmised tähendused: esimene lõvi tähendab Lembitu
aegse vabadusvõitluse, teine Harjumaa 1343. Aasta võitluse kolmas
Eesti 1918-1920 aasta vabadusvõitluse kangelasmeelt. Pärg märgib
Eesti tugevust ja püsivust, vabadus närtsimata traditsioone. Need
tähenduste lahtiseletused läksidki läbi. Riigivapi seadus hakkas EV
territooriumil kehtima 21. Juulil 1925. Aastal 1940 kehtestas uus võim
annaabi.ee 
