Eesti keskaeg
Tsunftid- Käsitööliste kutseühing, mis reguleeris väljaõpet, töökorraldust ja hindu,
kontrollisid toodangu kvaliteeti ning kaitseksid oma linna meistreid konkurentsi eest.
Tähtis roll oli vastastikusel abistamisel, seltsielul, kiriklikel kombetäitmistel ja
surnute mälestamisel. Eestis algas suurlinnades üleminek tsunftikorrale 14. sajandi II
poolel. Riias esimeste seas olid kullasepad (1375. aasta skraa); kingsepad (1375).
Tallinnas 1363-1374 sai kolm tsunfti põhikirja: rätsepad, kuldssepad ja lihunikud.
Tsunfti skraa: Raad vaatas skraad üle ja kinnitas neid iga 3-5 aasta tagant. Skraades
kehtestati nõuded sellile, kes taotles meistriks saamist ja tsunfti vastuvõtmist.
Meistriks püüdleja pidi põlvnema vabadest ja abielus vanematest; aasta jooksul
kohapeal teeninud ja väljendanud soovi liitumiseks 3. koosolekul; teenistuskirja
esitamine. Kui sünnipära ja varandusega olid asjad korras, tuli tsunftimeistritele
tõendada oma oskusi