Johannes Semper (referaat)
peeti sündsaks ja väärt ametiks. Raamatupidajast onu Peterburis oli kindlalt soovitanud
leiba teenima hakata tema sarnaselt raamatupidajana. Bergmanni ootuste ja lootuste järgi
aga pidi Johannesest saama kirikuõpetaja, mis oli tema arvates ametite amet ning millest
kõrgemat olla ei saanud.
Siiski viidi 9-aastane Johannes 1901. aastal Viljandi Heine neljaklassilisse
eraprogümnaasiumi. Heine erakool oli küllaltki kallis õppeasutus. Hans Semper tuli sageli
sinna poja asju õiendama, kuldrublad peos. Kooliga kaasnesid ka esmakordsed otsesed
sidemed lapsepõlvekoduga ning vanematega, mis oli juba omaette karm elukool. Kuid
nagu erakool ikka, oli Heinegi õppeasutus rajatud äritegemisele, kusjuures püüti sisse tuua
küllaltki odavalt õpetajaid ja kallilt õpilasi.
Johannes sai sealt omale kindla õppe prantsuse kelle ja kultuuri suunas. Samuti sai
sealses koolis poisile tugev ladina ja saksa keele põhi pandud.