Kirjandusteooria
Metafoor ühe olendi, eseme või nähtuse omadused omistatakse teisele sarnasuse põhjal.
Sisult on metafoor kaudne võrdlus. Kui võrdluses esineb see, mida võrreldakse
( põhikujutlus ) ja see, millega võrreldakse, siis metafooris jääb põhikujutlus ära. Metafoori
on mõnikord võimalik määrata ainult aimamisi. Sõnade ja väljendite metafoorne tähendus
ilmneb alati kontekstis. Näiteks: päike=tulisilm, kuldratas, taevalamp; Kadriorus hõõgab
nüüd vahtrate leekivat kulda; metafoorsed epiteedid hall elu, hele naer, kuldsed uned, arg
vihmasadu; hea maitse(stiilitunnetus), tähtis nina(esileküündiv inimene),
Sageli haarab metafoorne väljendus kogu lauset, lausete rühmi, vahel isegi kogu teost. Neil
juhtumeil on tegemist laiendatud metafooriga: päevade kaupa saeb hambuline metsapiir
sinist taevakummi, mind otsitakse jo teises ilmas tikutulega taga ( haige inimese kohta, kes
ootab surma ).