Kordamine kunstiajaloo eksamiks
Vana-Kreeka skulptuurist on säilinud vähe originaale, enamikku kuulsatest kujudest
teame hilisemate, põhiliselt roomlaste valmistatud, koopiate järgi. Kreeka skulptorite peamiseks
materjaliks oli pronks ja marmor. Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks nn
krüselefantiintehnikas skulptuure, kuid neis teame ainult kirjelduste põhjal. See oli segatehnika,
kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja
relvi jäljendati aga kuldpekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5 saj
e.Kr 12 m kõrgune Athena kuju Parthenonis ja veel kõrgem Zeusi kuju Olümpias.
Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehitistega (peamiselt templitega) seotud
reljeefid ja kujud, teise osa vabafiguurid ja (hilisemal ajal) portreebüstid. Vabafiguuride areng on
jälgitav alates 7. saj e.Kr. vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud on alasti
meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore)
annaabi.ee 
