Luuletajad
läbi oma kogemuste ja tajumuste, püüdes seda väljendada sõnade läbi.
Kuu vee peal veereb
ja hüppab
hilise sõudja paati,
kes kummargil aerude kohal
vee voolule andunult
ei märka ümbrust.
Kuu sala nagu ämblik
mähib ta kuldniitidesse
ja koob võrgu
ta õlgade ümber.
Mees ei panegi tähele,
kuis ta paadipäras
viib koju kaasa Kuu.
Luuletuses on juttu sõudjast, kes on pimeduse saabudes veel merel. Mees ei näe enam
ümbrust, kuid siis tuleb talle appi Kuu, valgustades tema teed koju.
Luuletus on ühestroofiline ning riim puudub