"Vanemuise kosjaskik" algab jllegi Tartu mineviku idealiseerimisega. Valge habeme ja hallide juustega laulujumal lheb kosja maattarde juurde. Saanud kolm korda eitava vastuse, tmbub ta tagasi ksindusse, Endla jrve maile. Vanaisa kingig talle lohutuseks leitud lapsukese - Juta, kes on "inimeseks saanud luule". "Endla jrv ja Juta" on seotud Laiusel asuva Endla jrvega, mille kaldal Vanemuise kasuttar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma prast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku lbi vaadates aga elustub nnelik minevik. "Vanemuise lahkumine" kujutab suurt rahvapidu Tartus, kuhu saabub vistlejaid ja piduvraid kogu maalt, sest et Kalevipoeg ise pidi seekord peost osa vtma. Kahjuks jb viimane tulemata. Peol vttis lauluhle les vanapiiga - Akineitsi, kes kepile toetudes ja kheda hlega lauldes ajas rahva korduvalt naerma. Viimaks rritus auvrsest raugast piduvanem nendest pidevatest naeruturtsetest nii, et kiskus oma kandlekeeled he ropsuga katki ja kadus
Valge habeme ja hallide juustega laulujumal läheb kosja maatütarde juurde. Saanud kolm korda eitava vastuse, tõmbub ta tagasi üksindusse, Endla järve maile. Vanaisa kingig talle lohutuseks leitud lapsukese - Juta, kes on "inimeseks saanud luule". "Endla järv ja Juta" on seotud Laiusel asuva Endla järvega, mille kaldal Vanemuise kasutütar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma pärast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku läbi vaadates aga elustub õnnelik minevik. "Vanemuise lahkumine" kujutab suurt rahvapidu Tartus, kuhu saabub võistlejaid ja piduvõõraid kogu maalt, sest et Kalevipoeg ise pidi seekord peost osa võtma. Kahjuks jääb viimane tulemata. Peol võttis lauluhääle üles vanapiiga - Akineitsi, kes kepile toetudes ja käheda häälega lauldes ajas rahva korduvalt naerma. Viimaks ärritus auväärsest raugast piduvanem nendest pidevatest naeruturtsetest nii, et
hommikul ja õhtul, nad armusid, koos said nad pikemalt olla ainult Jaanipäeval. Vanaisa näeb nende armastust, soovitab abielluda, kuid nad ise ütlevad ära, siis on armastus igavesti noor. ,,Endla järv ja Juta" seotud Laiusel asuva Endla järvega, mille kaldal Vanemuise kasutütar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma pärast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku läbi vaadates aga elustub õnnelik minevik. Enamik Faehlmanni muistenditest on kunstmuistendid. Õpetatud Eesti seltsile esitas ettekande ,,Muinaslood", milles koondatud muistendid Kalevipojast üheks looks. 4. Friedrich Reinhold Kreutzwald tähtsaim kirjanik eesti kirjanduse rajajate hulgas. Õppis Tartu ülikoolis arstiteadust. Töötas Võrus arstina, andis välja harivaid väljaandeid "Maarahva kasuline kalender", ajakiri ,,Maailm ja mõnda..
annaabi.ee 
