Vana Egiptus
jumalat teenida. Lihtrahvas nägi jumalaid üksnes eriliste pühade ajal.
TEMPLI SISEMUS
Templi peaväravat nimetati pülooniks ja sealtkaudu pääses siseõuele. Sellele järgnes
paljude kaunilt välja raiutud sammastega saal ehk hüpostüül. Jumalakuju sisaldav
pühamu poole minnes tõusis põrand aina kõrgemale ja seinad nihkusid aina koomale.
Tempel terviklikult sümboliseeris universumit ja selle loomist.
ALTAR
Igas templis oli üks või mitu altarit kus hoiti jumalate kuldkujukesi. Pühamu oli suletud
ja uks pitseeritud. Preestrid avasid selle iga päev hoolikalt, et vii jumalale joogi ja
sõõgiohvreid. Ülempreester riietas jumalakuju lahti, puhastas seda ja mähkis taas
puhtasse linasesse kangasse. Pühamust lahkudes pitseeris ta uuesti ukse ja pühkis üle
põranda.
PÜHAD
Kindlatel aegadel näiteks Opeti pühal või Teebas peetud niinimetatud oru pühal toodi
jumala kujud pühamust välja. Preestrid kandsid need erilistel, sageli paadikujulistel puust
annaabi.ee 
