jõgedes ja järvedes, samuti leidub teda riimveelises rannikumeres. (I) Tõugjas (Aspius aspius) Suurus on tavaliselt kuni 80 cm (max 120 cm), kaal kuni 12 kg.Tõugjas elutseb suuremates mageveelistes vooluveekogudes ja järvedes. (I) Roosärg (Scardinius erythrophthalmus) Suurus on tavaliselt 2030 cm (maksimaalselt kuni 50 cm) ja raskus 250300 g (maksimaalselt 23 kg). Keha on suhteliselt kõrge, suu ülaseisune, värvuselt on selg hallikasroheline kuni pruunikasroheline, küljed kuldkollaka läikega, kõhu alune hõbedaselt hele. Uimed on orantsi kuni punaka tooniga. (I) Linask (Tinca tinca)on tavaliselt 2030 cm (maksimaalselt 70 cm), kaal kuni 10 kg. Linaski värvus on tavaliselt metalse läikega oliivrohekas. Nahk on limane ja kaetud väikeste soomustega, suunurkades on kaks väikest poiset. (I) Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio) Rünt on väikekala, kes tavaliselt on kuni 10 cm pikk, harvem kuni 15 cm, kaal kuni 21 g. Keha on sihvakas ja suhteliselt ruljas. Selg on
töötlemisest.Rahvusvahelisel turul hinnatakse vanilli kvaliteeti kaheksapallise skaala alusel, kusjuures arvestatakse nii vanilli looduslikke kui ka töötlemise ajal kujunennud omadusi. . (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Safran Safran on arvatavalt pärit Väike- Aasiast. Safraniõied korjatakse käsitsi ning kuivatatakse. Lõhn on kirbe, maitse mõrkjas. Safranit kasutatakse toidu maitsestamiseks ja kuldkollaka värvi andmiseks. http://et.wikipedia.org/wiki/Safran Valmis Safran kujtab endast veidi õlist massi , mis koosneb omavahel põimunnud tumepruunikaspunaastest ning helekollasest habrastest niidikestest.Mida vähem on massis helekollaseid niidikesi (tolmukaid), seda parem on maitseaine.Teiste vürtsidega sobib safran halvasti , ta kuulub ainult mõnede vürtsisegude koostisse.Safran on väga tugeva maitsega selle pärast tuleb seda lisada väga vähe. . (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor
annaabi.ee 
