Referaat: kuld
Kuld teadusavastustes
Keemiliselt on kuld väga püsiv. Ta ei reageeri isegi tugevate hapetega.
Reakstsioon toimub vaid sool- ja lämmastikhappe seguga, kui nende
mahuvahekord on 3:1. Mainitud segu on ajalooliselt tuntud kuningveena, mille
avastasid alkeemikud. Nimetus tuleneb hapete segu omadusest reageerida
metallide kuninga kullaga. Palju hiljem avastati, et keemilises mõttes on
tähelepandamatu seleenhape reageerib ka kullaga ja viib kulla lahusesse.
Kullaga reageerib ka kloor; tekib kuldkloriid, tähtsaim kullaühend. Kui
kuldkloriidisse toimida ammoniaagiga, tekib paukkuld, mis plahvatab väga
kergesti. Kuldkloriidi kasutatakse ka värviliste klaaside saamisel, sest
klaasimassile lisatud kuldklorrid annab värvivarjundeid heleroosast
purpurpunaseni. Punast rubiinklaasi kasutatakse fotonduses, signalisatisoonis,
dekoratiivklaasina.
Pärast seda, kui saksa päritoluga vene füüsik M. H. Jacobi leiutas 19. sajandi
annaabi.ee 
