V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
kui me oma tähelepanu Rotiaugule pöörasime, samast küljest Chätelet' poolt piki jõekallast
Grève'i platsi poole tulid.
Kaks neist olid riietatud nagu kunagi korralikud Pariisi kodanikunaised. Nende peened
valged kaelused, nende villased punast-sinist vööti undrukud, valged pinevalt säärtele
tõmmatud värviliste kirjadega sukad, nende kandilised kollakast nahast kingad mustade
taldadega
ja kõigepealt nende peaehted, mingid kuldkar-raga sarved täis linte ja pitse, nagu
neid Champagne'i talunaised nüüdki veel kannavad võidu vene keiserliku kaardiväe
grenaderidega, tõendasid, et nad kuulusid sesse jõukate kaupmeheemandate klassi, kelle
1
1
3
kohta lakeid ei tea, mida öelda, kas lihtsalt «naine» või «daam». Nad ei kandnud
sõrmuseid ega kuldriste, aga võis kergesti näha, et see ei tule nende vaesusest, vaid lihtsalt
trahvi kartusest.
annaabi.ee 
