Euroopa ja loodusgeograafia
kaasa toonud nii jääga käetud alade kui ka merede pinna suurenemised ja vähenemised.
Vastavad muutused on toimunud ka taimkattes. Soojematel perioodidel teatud taimeliikidega
hõivatud alad on sageli ebasobivate ilmastikutingimuste kujunedes oma algsest kasvukohast
mujale, sobivamatesse kasvutingimustesse taandunud. 28 000-25 000 aastat tagasi nägi maastik
Itaalia keskosas välja üsna stepi moodi, seal kasvasid näiteks pujud, maltsalised, mitmesugused
kuldkannalised, keset lagedat üksikud puusalud, valdavalt küpressilised. Umbes 13 000 aastat
tagasi kujunes välja mõõdukam, juba meie praegusega rohkem sarnanev kliima. Järkjärgult
hakkasid Lõuna-Euroopas stepid taanduma metsamaastike eest. Umbes 10 000 aastat tagasi oli
metsadega käetud pea kogu Kesk- ja Lõuna-Euroopa. Kuigi vaheldusid veel teatud jahenemise
ja soojenemise perioodid, olid need lühemad ja üldine soojenemine liikus üha rohkem
põhjapoolsetesse regioonidesse
annaabi.ee 
