Jutuke - Õunkübarad
rünnakuhetke.
,,Lähme edasi, peame õhtuks peakontoris tagasi olema, homme loendus. Niigi on meist
vähem kui pool alles me ei või oma mainet enam alla lasta. Jätame need siin rahule ja
lihtsalt lähme. Shurei!"
,,Vait! Alates sellest hetkest, kui hukkus kapten, olete te minu käsu all. Ja mina, Shurei
Oven, keelan teil lahkuda ilma, et oleksime kõik jäljed kustutanud."
Kui keegi ikka veel ei allunud, viskas Shurei kuldkaanse loitsuraamatu maha ja haaras
vöölt mõõga, et ise vangidel pead otsast raiuda. See oli Elisa võimalus, mida ta kasutamata ei
jätnud. Kassisarnaselt maandus ta peale mitmekümne kukkumismeetri neljale jäsemele ja
rabas pikkade küünistega ihaldatud raamatu enda kätte. Kui üks inimestest teda märkas, lamas
ta juba enne maas, kõri puru, kui oli jõudnud häire vallandada. See võitis tiivulisele veidi aega
juurde.
annaabi.ee 
