V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Mõni minut tagasi oli Berangere, ilma et keegi oleks tähele pannud, kitse martsipaniga toa
nurka meelitanud. Kohe olid nad headeks sõpradeks saanud. Uudishimulik laps oli kitse
kaelast rippuva kotikese võtnud, selle avanud ja sisu põrandale puistanud. See oli tähestik,
mille iga täht oli omaette väikesele pöökpuutahvlike-sele kirjutatud. Vaevalt olid need
mänguasjad maha pudenenud, kui laps üllatades nägi, et kits -- see oli kahtlemata üks ta
«imedest» -- mõningaid tähti oma kuldjalaga välja tõmbas ja neid tasakesi kindla korra
järele ritta seadis. Viivu järel sai sellest sõna, mis kitsele näis kätte harjutatud olevat, nii
vähe kõhkles ta selle kokkuseadmisel. Äkki hüüdis Berangere käsi imestuses kokku lüües:
«Ristiema, vaadake ometi, mis kits tegi!| Fleur-de-Lys ruttas kohale ja võpatas. Põrandale
üksteise kõrvale seatud tähed moodustasid sõna:
PHOEBUS
«Ja seda kirjutas kits?» küsis ta ärritatud häälega. «Jah, ristiema,» vastas Berangere.
annaabi.ee 
