Madona-, Loode-Venspils ja Talsi piirkondades .Dobele piirkonnas on madalaima metsaga kaetud 26%. Metsaga kaetud alad on jaotatud viite metsade mulla liiki : · Kuival mineraalivabal 55,7% · Märjal turvasel 12,1% · Kuivendatud turvasel 9,6% · Märjal mineraalide rohkel 12% · Kuival mineraalide rohkel 10,6% Tootmine :puitlaaste- , puitkiudplaate ,vineeri, mõõblit, tuletikke, tselluloosi, paberit ja kartongi. Suurimad tööstused asuvad :Riias , Liepajas , Kuldigas , Venspilsis , Valmieras ,Jurmalas ja Ogres. Metsa - , puidu-, tselluloosi tööstus on 21,4% riigi tööstusest . · 1994 aastal oli metasndus 16% riigi SKT`st. · Metsandus annab tööd 15% Läti tööjõust. · Metsade pindala riigis tasapisi tõuseb : jooksev aastane juurde kasv on 16,5 miljonit m3 ning lubatud lõikus tase on 8,3 miljonit m3 · Metsad on Läti riigi tähtsaimad loodusvarad.
ja 17.sajandil suurt mõju Saksamaa ja Rootsi, kus oli juba eelnevalt kõrge orelikultuur. Ka nende maade oreliehitajaid ja organiste oli tulnud Eestisse töötama. 16. ja 17.sajandi oreliehitajaid: Bartold Fehoff (Fiehoff) ehitas Tartu Jaani kirikule väikese positiivoreli (1585) ja Tallinna Oleviste kirikule oreli (1588). Johannes Paul tuli Eestimaale Riiast (1614) aastal. Hooldas oreleid Tallinnas, Riias, Jelgavas ja Kuldigas. Meinecke tuli Gdańskist Eestimaale ja tegutses Tallinnas (1648-1678). Tema ehitas oreleid Tartu Jaani ja Tallinna Niguliste kirikutele. Georg Schmidt tegutses Tallinnas 17. sajandi lõpul. Andreas Bruse, Rootsist pärit oreliehitaja tegutses Tallinnas 17. sajandi keskel. Tema ehitas oreli Tallinna Püha Vaimu kirikule. 18. sajandi orelid Eestimaal Pärast Põhjasõda, 18. sajandi alguses, oli Eestimaa kurnatud, kirikud ja orelid kas hävitatud või
annaabi.ee 
