Doping
«Hymy» andmetel olid kuuekümnendate aastate lõpupoole dopinguvaldkonnas üsna
tavalised ka sportlaste eraviisilised katsetused. 1964. aasta Tokyo olümpiavõitja
odaviskes Pauli Nevala olevat pillide tõhususes veendumiseks hormoonitablette oma
jahikoerale söötnud. Kui peni jaksas pärast hormoonikuuri tundide kaupa väsimatult
metsas ringi lipata, võis seda ravimit julgelt ka sportlaste peal kasutada.
Enamik toonastest tippudest praegu vaikib ega soovi dopingu metsikutelt
kuldaastatelt saladuskatet kergitada. Neljakordne olümpiavõitja Lasse Viren väidab,
et veredopingut ei osatud tema ajal veel korralikult kasutadagi. Ja ometi oldi Soomes
värske vere tankimise tehnikast ja plussidest-miinustest teadlikud juba
kuuekümnendatel aastatel. 1978. aastal paljastusid ühe siinse spordiarsti hämarad
teod, kes oli juba ammuilma surnud inimese nimele tellinud värsket verd, mida ta
tankis tippsportlastele.
Soome ajakirjandus tegi mõni aeg tagasi sensatsioonilise avalduse
annaabi.ee 
