Eesti uusima aja ajalugu
pandud vaikivasse asendisse, andis Einbund teada, et valitsus ei tee takistusi, kui mõned elukutsed tahavad luua enda koondisi.
Kui palju seal seda vabamõtlemist oli, oli kaheldav. 1934. aasta jooksul loodi 3 esimest uuetüübilist kutsekoda: insenerikoda,
arstide koda ja rohuteadlaste koda. Väidetavalt spetsialistide enda algatuse loodud kojad. Konstantin Päts teatas riigipeane, et
edaspidi tulebki Eesti ühiskonda organiseerida elukutsete alusel. 1935. aasta kujunes kodade kuldaastaks - ühtekokku loodi 7 uut
koda, nende hulgas ka kitsamaid erialade kaupa: majaomanikkude koda, loomaarstide koda, maatööliste koda, agronoomide koda,
kodumajanduskoda, vahel nimetatud ka naistekojaks, ühistegevuskoda, meierite koda (osad ei ole elukutsed). 1936. aastal kodade
loomine jätkus - loodi 5 uut ja reorganiseeriti üks endine: kalanduskoda, maatööliste ja väikemaapidajate koda, tööliste koda
(hiigelsuur), õpetajate koda, käsitööstuskoda, eriettevõtete ametnikkude koda
annaabi.ee 
