Metsahäiringud
ainult halvad, need võivad olla olulised metsa uuenemisele kaasaaitajad. Iga häiring või
häiringute kombinatsioon annab tõuke mingile kindlale metsa arengu suunale,
mõjutavad edaspidist metsastruktuuri ja koosseisu. (Fraver et al. 2009) (Swift ja Ran
2012)
Häiringuid on palju uuritud ja jõutud järeldustele, et häiringud jätavad endast maha
pikka aega püsiva jälje, mis mõjutab ökosüsteemi protsesse ja võib omakorda mõjutada
ja/või põhjustada järgnevaid häiringuid (Kulakowski ja Veblen 2002).
On leitud, et häiringute esinemise sagedus, tugevus ja ulatus metsas on tugevalt seotud
kliimaga ja kliimamuutustega (Seidl et al. 2011). Samuti on leitud vanemad majandatud
puistud on häiringutest rohkem mõjutatud (Woods ja Coates 2013)
.
2 Abiootilised metsahäiringud
2.1 Tuli
Tuld loetakse üheks suurimaks ja hävitaivamaks häiringuagendiks maailma metsades.
Kõige levinumad on tulekahjud Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, Austraalias ja Lõuna-
annaabi.ee 
