Nõukogude Eesti
Aastal 1947 võeti vastu otsus luua kolhoosid kõigis kolmes Balti liitvabariigis ja alustati kulakute
väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja/või omasid
pöllutöömasinaid. Neile pandi kõrge maksud ja hiljem kõrgendati põllumajandussaaduste müümise
norme. Oodati suurt osavõttu kollektiviseerimisel, aga midagi sellist ei juhtunud. Aastal 1948 hakkasid
talupojad kolhoosidele vastu.
Võimu surve tugevnes veelgi. Suurendati makse ja kulaklaste arve. Hakkas kulakluse kui klassi
likvideerimine. Samuti leidis aset märtsiküüditamine, peale mida hakkasid talud massiliselt
kolhoosidesse astuma. Paljud talupojad siirdusid aga linna suurte maksude või oma talu likvideerimise
tõttu. Iga aasta pidi kolhoos andma ära enamuse põllumajandusesaagist. Nii jäi kolhoosnikele vähe
järele. Selle tulemusena olid nad sunnitud rabama oma isiklikul põllul palju tööd. Inimestel kadus
tööind ja põllumajandus käis alla.
xxiii