Kreeka poliitiline ajalugu
Peloponnesose sõja ajal sõlmitud liidusuhted Pärsiaga jahenesid pärast sõja lõppu.
Ühelt poolt tingis seda Sparta soovimatus täita lubadus anda Väike-Aasia rannikulinnad
Pärsia kuninga võimu alla, millele seisid vastu ka sealsete kreeka linnade elanikud.
Teisalt mõjutas Sparta ja Pärsia suhteid võitlus Aasia suurvõimu trooni pärast. Kui
Dareios II surma järel (405. a.) tõusis võimule tema vanem poeg Artaxerxes, hakkas
noorem poeg Kyros koguma väge venna kukutamisks. Kyros oli Peloponnesose sõja
lõpuaastatel valitsenud Väike-Aasia lääneosi, sõlminud head suhted Lysandrosega ja otsis
nüüd tuge spartalastelt, kes lubasid tal koguda Kreekast palgasõdureid. 401. a. võis Kyros
enam kui 10000 kreeka hopliidi eesotsas (millele lisandusid arvukad Aasia väed) alustada
sõjaretke Artaxerxese kukutamiseks. Kreeka palgasõdurite seas oli ka tulevane
ajaloolane, Sokratese õpilane Xenophon Ateenast, kes retke sündmused tagantjärgi kirja
annaabi.ee 
