I maailmasõda
kätte ei läheks, võttis Antant need oma kontrolli alla. Märtsis 1918 maabusid Antandi
üksused Põhja-Venemaal Murmanskis ja aprillis Kaug-Idas Vlavivostokis, hiljem hõivasid
Inglise ja Prantsuse väed Musta mere sadamad ning osa Taga-Kauakaasiast. 1918.a lõpul
saatis Inglismaa oma laevastiku Läänemerele. Antandi sekkumine ja materiaalne abi
aktiviseeris Vene valgete tegevuse, kuid otseselt Antant enamlasi ei kukutanud.
Keiserlik Saksamaa enamlaste kukustamist ei soovinud, vaid sõlmis nendega kokkuleppe,
mis võimaldas enamlastel koondada oma jõud idas ning asuda seal 1918.a sügisel
vastupealetungile. Peagi oli suur osa Siberist tagasi vallutatud.
Vene kodusõda oli julm. 1918.a sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori, mis
tegelikult oli kestnud nende võimule tulekust alates. Lenini korraldusel asutati Venemaal
koonduslaagrid, tapmised sagenesid. 1918.aasta juulis mõrvati Jekaterinburgis keiser