Känguru
putukaid, väikesi selgrootuid ning korjuseid. Kukkursipelgakaru (Myrmecobius
fasciatus) toitub sipelgatest ja termiitidest. Ta lõhub pikkade teravate küünistega
nende pesi ning limpsib sealt oma pika kleepuva keele abil putukaid.
Uruelanikud
arupoega meenutavad vombatid kaevavad oma tugevate käppadega kuni 30m
pikkusi urgusid, kus nad päeva ajal end varjavad. Suvel on urus jahe, talvel aga
soojem kui väljas. Mõned rottkängurud elavad urgudes seltsingutena.
Kukruga kiskjad
Enamik lihatoidulisi kukkurloomi kuulub kukkurkärplaste sugukonda, kes asustab
Austraaliat ja lähedal asuvaid saari. Suurem osa kukkurkärplasi on väikesed
hiiretaolised loomad, kes söövad putukaid ja teisi selgrootuid, kuid püüavad mõnikord
ka tillukesi sisalikke ja imetajaid. Kukkurkurat on suur kukkurkärplane , kes jahib
roomajaid ja imetajaid ning sööb korjuseid, sealhulgas surnud lambaid ja känguruid.
Ta pistab kinni kogu saagi koos naha ja luudega.