Poeetika
allikas. (Päike paistab- päike paistab. Päike paistab- lähme päevitama (vihje))
KÕNEKUJUNDID (troopid)
Lihtsaim kõnekujund on EPITEET- kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline
täiend (peamiselt nimisõna ilmestamiseks).
! maa on maksakarvaline, meie kubjas kullakene, mustav on a põhi, salalik ta süle.
VÕRDLUS- kõrvutamine ühistunnuse alusel
! iseloomustavad sõnad: kui, justkui, nagu, otsekui, essiiv, mõttekriips, koma.
! ! Justkui taeva pikne; Nii kui vahutav jõgi; kukleina kumerad rinnad;
Mõte, nälgind vares.
METAFOOR-
! ! Metafoor- ülekanne, teisendus
! ! Metonüümia- ümbernimetus, nimevahetus
! ! Iroonia- Teesklus, varjatud pilge.
Laias mõttes võib kogu kaudsõnalisust metafoorikaks nimetada.
Metafoor ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel. Sinise taeva silm- päike.
! Metafoor lähtub lausetähendusest, kuid eemaldub sellest (taevas pole silmi)
! ! Miks läksid vara magama, vara haudaje vajusid? (Miks sa maha kärvasid?)
! !