Liikmisviis Püstine, kahel jalal Peamisealt neljal jalal, harva kahel Kolju Suur ja ümar ajukolju, lame, Väike ja pikk ajukolju, pikad, lühikeste lõualuude ja väikeste pikkade kihvadega lõualuud, hammastega nöokolju, ninaluud lamedad. Kuklamulk kolju esileküündivad ninaluud. Kuklamulk põhja tagaosas. kolju põhja keskosas Kehaluustik S-kujuline selgroog, laienenud Selgroog ühe kõverusega, rinnakorv rinnakorv, madalam ja laiem vaagen kitsam, vaagen kõrgem ja kitsam Eesjäsemed Lühemad kui esijäsemed, pöial pikk Pikemad kui tagajäsemed. Pöial ja liikuv
rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer roiete kaar arcus costarum sarnaluu os zygomaticum paariline alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum õlavarreluu humerus koljulagi calvaria Küünarluu ulna koljupõhimik basis cranii kodarluu radius välimine koljupõhimik basis cranii externa käe luud ossa manus kõva suulagi palatum durum randmeluud ossa carpi tagasõõrmed e. koaanid choanae
rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer roiete kaar arcus costarum sarnaluu os zygomaticum paariline alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum õlavarreluu humerus koljulagi calvaria Küünarluu ulna koljupõhimik basis cranii kodarluu radius välimine koljupõhimik basis cranii externa käe luud ossa manus kõva suulagi palatum durum randmeluud ossa carpi tagasõõrmed e. koaanid choanae
KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA
Liikmisviis Püstine, kahel jalal Peamisealt neljal jalal, harva kahel Kolju Suur ja ümar ajukolju, Väike ja pikk ajukolju, lame, lühikeste lõualuude pikad, pikkade kihvadega ja väikeste hammastega lõualuud, ninaluud nöokolju, esileküündivad lamedad. Kuklamulk kolju ninaluud. Kuklamulk kolju põhja tagaosas. põhja keskosas Kehaluustik S-kujuline selgroog, Selgroog ühe kõverusega, laienenud rinnakorv, rinnakorv kitsam, vaagen madalam ja laiem vaagen kõrgem ja kitsam Eesjäsemed Lühemad kui esijäsemed, Pikemad kui tagajäsemed.
peaajust pärit närviimpulsse seljaajus. 3. Reflekside juhtimine 4. Seljaaju võib nõrku sinna saabunud erutusi liita 5. Erutuse divergents e harvenemine Radikuliit seljaaju juurte põletik 5. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid Piklik aju- peaaju kõige alumine osa, mis paikneb seljaaju ja silla vahel. Sild aga omakorda paikeb piklikaju ja keskaju vahel. Piklikaju läbib suurt kuklamulku. Suur kuklamulk on luuline avaus koljus. Ajuturse korral on hädaoht, et piklikaju võib litsuda.... Ja selle tagajärjel võivad saada viga need funktsioonid, mida piklikaju seljaajule avaldab (hingamise lakkamine). Piklikus ajus paiknevad üheksanda kuni 12nda peaajunärvi tuum. Kaheksas peaajunärv jääb silla ja piklikaju piirile. Pikliku aju läbivad ka kõik peaajju suunduvad juhteteed. Sillas paiknevad 5-8 peaaju närvi tuumad. Sillas asuvad ka hingamissagedust reguleerivad närvirakud. Need on
annaabi.ee 
