Eesti kirjanduse ajalugu
ekspressiivsem. 1925 Epp Pillarpardi Punjaba potitehas, eriline detailitaju, suudab
väikses tekstis olla nii mõjukas tähendab suurt detailitaju. Psühholoogia meisterlik
kujutaja, tajub klassikalise novellizanri piire ja võimalusi.
12. Eesti näitekirjandus 191744 (Hugo Raudsepp jt)
Eesti draama käekäik seotud teatriga. 1920ndatel võime rääkida ekspressionistlikust või
sümbolistlikust teatrist, aga see piir pole selge. Tundub, et pärast Kitzbergi lainet n-ö
kuklakratsimine, hiljem tuleb realism ja rahvakomöödia.
August
Aleksander Antson ''Sophia Vardi'' impressionistliku kallakuga teater. Sümbolistlikus
tähendab seda, et omaette v suurem ala draamaloomingut, mis haakub Piibli ainesega.
Karl Rumor ''Valge naine'' 1928
Mait Metsanurk ''Kindrali poeg'' 1925
August Mälk ''Vaese mehe ututall'' 1932
Enn Vaigur ''Kraavihallid'' 1934 suurema kunstilise tähenduse sai siis, kui Vanemuises
1970 uuesti lavale toodi ümbertöödeldud kujul