LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque
lahinguõppust. Nende barakkide kõrval asus suur vene sõjavangide laager. Ehkki see
oli okastraatidega piiratud, õnnestus vangidel ikka nende juurde pääseda. Nad käitusid
aralt ja kartlikult, nad olid suurekasvulised ja habemetega mehed, nad nägid välja
nagu peksasaanud, alandlikud bernhardiinid. Vangid olid näljas, ning käisid
prügikastist toitu otsimas. Venelased nägid välja heasüdamlikud. Nad kerjasid omale
süüa. Nende seljad ja kuklad olid küürus, põlved kõverdunud ja pea vaatas poolviltu
alt üles.
Õhtuti läksid nad barakkidesse, et kaubelda. Nad kauplesid kõigega, millega võimalik
ja vahetasid kõik, mis neil oli, leiva või söögi vastu. Saapapaari hinnaks oli üks
sõdurileib ja väiksem täissuitsuvorst. Enamustel neist polnud enam millega kaubelda
ja seega müüsid enda nikerdatud kujukesi leivaviilude vastu.
Kui Paul vahipostil venelaste laagri juures oli, kogunesid venelased pimeduses